Septembri viimased päevad. Kurb on vaadata, kuidas lehed langevad. Iga päev muutub aina külmemaks ja külmemaks. Vihkan külmust ja armastan kuumust. Jumalik oleks elada iga päev 28C päikese käes. Suurim unustus. Mul on pidevalt külm, tähendab koguaeg. Käed külmetava, ning seda küll taluda ei viitsi.
Sügis on ilus, nii palju erinevaid värve. Kollakaid , punaseid , rohelisi ja paljupaljupalju teisi toone. Minu toa akna taga on Pihlakas, ning tal on suured punased marjad. Neid mammusid käivad pisikesed linnud näppamas.:)
Koolis on raske, väga raske. Aga saan hakkama, peab ju saama. Kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab ;)
Homme on juba neljapäev. Need nädalad lähevad niiii kiiresti. Liisul on ka homme sünna. Küllap reedel teeb koos sünnipäevalapsega mingit nalja :D
Mulle meeldib koolis, sest see seltskond, mis on seal ei ole kuskil mujal. Nii hea on see, et nad hoiavad mind ja mina hoian neid. Nad võtavad mind selga, kui palun ja istuvad minu kõrval, kui pinginaaber peaks mul puuduma. Nad teavad, mis on hea ja mis halb. Nad oskavad mind naerma panna ja kurbuse unustada. Ma ei tea, mis on neis nii suurt ja erilist. Tean- Usaldus.
Väljaspool kooli on mul ka paar sellist tegelast - Caroline, Marten ja Silver. Mu tupsununnumiisukesed ! (L)
No comments:
Post a Comment